Taruvaiku on nimetatud looduslikuks antibiootikumiks ja seda on aastasadu kasutatud desinfitseerimisvahendina. Taruvaik sisaldab aromaatseid vaike, palsameid, vaha, eeterlikke õlisid ja õietolmu. Mesilased korjavad seda pungadelt, lehtedelt, vartelt, lisades süljenäärmete eritist, vaha ja õietolmu.
Proopolis on meeldiva lõhna ja kibedavõitu maitsega, soojas muutub kleepuvaks.
Proopolist kasutatakse desinfitseerimiseks, tuimestamiseks, vererõhu alandamiseks jne. Ravida saab nina-, kurgu-, kõrva-, naha-, hingamisteede, eesnäärme jt.haigusi. Proopolisest valmistatakse tinktuure ja segusid sissevõtmiseks ja pealemäärimiseks, aga ka sissehingamiseks.
Ka töötlemata kujul saab taruvaiku kasutada nahakahjustuste, vistrike, mädapaisete jm. Korral. Näppude vahel laiaks pigistatud tükk pannakse sideme või leukoplasti alla. Mitmete haiguste korral soovitatakse päevas närida proopolist ja lõpuks see alla neelata või välja sülitada.
Proopolis säilib pimedas ja jahedas, kindlalt suletud nõus 5-10 aastat. Aastaid seisnud taruvaik on peaaegu musta värvi, tihe ja rabe. Värske taruvaik on heledam, kollakaspruun ja väga kleepuv. Proopolis lahustub kanges alkoholis.